Vahepeal ka saavutustest

Kõik on koolituseks valmis. Sh popcorn.

Eelmine reede-laupäev pidasin 9 kohalikule vabatahtlikule Franklin Covey „Efektiivse inimese 7 harjumust“ koolituse. Koolitus oli 100% ametlik – sõlmisin Ilmariga FC Eestist lepingu ja sain tema käest vajalikud materjalid – videod, powerpointid ja vihikud õpilastele. Nii et kui keegi tahab oma organisatsiooni head koolitust (ja koolitajat) tellida, siis teate, kellega ühendust võtta. Koolitus oli tasuline, 15kr osaleja kohta.

Olen juba väga kohalik.

HIV/AIDS

Seisime Mugembe voodi kõrval, kelle lootused üle poole aasta elada on minimaalsed. Olen pildistamises viimasel ajal oluliselt nahaalsust juurde saanud, aga sellel hetkel, kui Gertrud (Bethesda HIV Care juht) küsis, et kas ma tahaksin pilti teha, vastasin, et „ei“. Mugembe sai viiruse väidetavalt oma naiselt, kes suri 1998.a ja alles pärast tema surma sai Mugembe teada, et naine oli positiivne. Ise ta ennast testima ei läinud. Pool aastat tagasi leidis ta uue armastuse ning abiellus uuesti. Nad elavad maal ja Mugembe toodi Kampalasse 3 nädalat tagasi, kui tema tervislik olukord läks väga halvaks. Kell 1 öösel viidi ta Gertrudi  ukse taha. See oli esimene kord, kui ta ennast testis. Õnnetuseks oli ka tema värske abikaasa test positiivne. Hetkel elavad nad Mugembe venna juures 4-ruutmeetrises toas.

Uganda. Turisti pilgu läbi (by Lauri Sild)

Looduses elavatel mägigorilladel külas

 Sissejuhatus Juurikult: Kõigepealt - ma olen väga priviligeeritud. Meie organisatsioonist olen nimelt ainus vabatahtlik, kellel on sõber külas käinud. Lauri sai Ugandas väga hästi hakkama ja kohanes kiiresti. Kohati tundus, et isegi nautis reisi:). Alles teise päeva õhtul tegi ettepaneku võtta ette arutelu teemal "Uganda analüüs ja mida se riik peaks tegema" (selleks hetkeks oli vajalik informatsioon koos). Kolmandal päeval teatas, et ta on "yes-man", st ei hakka kohe igast plaanist riske otsima ja "oot-oot-oot" ütlema vaid ütleb Yes. See põhimõte kehtis peaaegu resi lõpuni välja.

Katoci kaluriküla (ja Katoci Women Development Trust)

Katoci kaluritega järvel

Mõned nädalad tagasi tutvusime koos teiste vabatahtlikega Andrési töökohaga, milleks on Katoci Women Development Trust.  Väga professionaalne ja hästifinantseeritud NGO. Töötavad Katoci kaluriküla naistega, et nende edukust tõsta. Et KWDT programmidega liituda, tuleb naistel moodustada oma grupp (tavaliselt ca 10 naist), valida enda seast juht ja rahakoti eest vastutaja ning oma tegevust ise juhtida.

KWDT toetab neid naiste gruppe mikrolaenudega (kuni 7.500 kr). Alustatakse 1.000 krooniga, kui grupp maksab edukalt tagasi, siis saab summasid suurendada. Lisaks pakutakse nendele hügieeniprogramme (WC’de ehitamine), jalgrattaid, et naised saaksid iseseisvalt liikuda, lehmapidamise know-how’d, joogivee puhastamisfiltrite ehitamise õpetamist, kaevude tegemist jne jne.

Murchison Falls National Park

Vahepeal sekka ka turistijuttu. All mõned turistipildid esimesest Uganda kuust, kui käisime tutvumas Murchison Falls’i rahvuspargiga. Seltskonna moodustas lisaks mulle kohalik FIE-vabatahtlik turisminduse alal Faruk ja 5 tüdrukut. Üsna huvitav kogemus oli.

4-vedu

• Kohalik planeerimine tähendas seda, et kõrge 4x4 auto, millega pidime reisile minema, oli asendunud tavalise Toyota sõiduautoga
• Kuna auto oli väga madal, siis kõiki loomi nägime läbi heinte
• Öömajad olid mõlemaks ööks väljavalimata ja teise öömaja leidmisega jäime tõsiselt hätta
• Tuli välja, et ka Ugandas võib vihma sadada ja rohkem kui pool tundi korraga.
• Pärast 1,5-tunnist vihmasadu jäi meie auto lõpuks mudasse jäädavalt kinni. Kuna väljas oli juba kottpime, oli üsna põnev kogemus paduvihmas ja kottpimedas lähimas Uganda külas ustele koputada (keegi ei avanud) ja lähimas 5-tärni resort’ist abi paluda (kus hädavaledega keelduti meid abistamast). 

Pisikene paus

Seoses Lauri kyllasaabumisega algab blogis 2-nadalane paus. Reisi algus on paljulubav. Yle kahe ja poole kuu sain kaia sooja dushi all (mis polnudki nii super-super kui olin oodanud voi maletanud), sest esimese oo oobisime hotellis, mis oli sama kallis kui kogu kuu yyr minu guesthouse's .

Järjejutt: Väljakutse.

Ühel päeval sain oma blogi lugejalt kirja, mis teatas, et minu pangakontole on tehtud 10.000kr ülekanne. Sellega kaasnes ülesanne: teha kogukonna elu mingis valdkonnas jätkusuutlikult paremaks.

Olev Seppo (Elmo Riigi foto, kasutan ilma loata)

Võtsin lennukisse kaasa P.Druckeri raamatu Managing the Nonprofit Organisation. Raamat oli keskmine, aga üks mõte sealt jäi meelde. Nimelt on Druckeri sõnul MTÜ nõukogu liikme üheks peamiseks ülesandeks (MTÜ’le kaasaelamise ja selle tuleviku kujundamise kõrval) olla aktiivne toetuste koguja (fund-raiser). Selleks, et olla aga tõsiseltvõetav toetuste koguja, ei piisa ainult verbaalsest panusest, vaid nõukogu liige peab ka ise arvestavas koguses sedasama MTÜ’d toetama. Kuna see mõte mulle meeldis, kerkis fondi kapital veel 10.000kr võrra. Mõned päevad hiljem

Esimene tüli

Leidis aset ka esimene tööalane konflikt. Jaapanlanna Yuka tahtis oma töökohta (siin kutsutakse neid projektideks) vahetada ja nädalase „töötegemise“ tulemusena tuli välja, et tema poolt valitud töökoha kompetentsinõuded ei vasta absoluutselt tema oskustele ja kogemustele.

Yuka oma esimesel töökohal, mis talle ei meeldinud.

See võiks selguda ju ühe kõnega, aga siin oli vaja 2 päeva oodata, et esimene kõne teha, mille käigus lepiti kokku, et onu Bob tuleb ülehomme (reedel) külla seda küsimust arutama. Onu Bob muidugi unustas kohtumise ära (tema kaitseks tuleb öelda, onu Bob on väga professionaalne, meeldiv ja asjalik härra). Esmaspäev kuluks selleks, et avastada, et reedene kohtumine jäi ära ja leppida kokku uus kohtumine teisipäevaks, kus siis tõde lõpuks selgus. 

Yuka ootas iga päev

Jõulud!

Kui keegi plaanib see aasta Eesti Posti toetada ja jõulukaarte saata, siis nüüd on hea võimalus soetada selleks Bluesky laste poolt käsitsitehtud jõulukaardid. Tulu läheb 100% nende uue maja ehitamise fondi. Ehitus on hetkel pooleli, maja ehitatakse jupi kaupa ja iga toetus on oluline.

12 näidiskaarti Bluesky lastelt

• Hind: 6 kaarti = 100kr (töötutele ja üliõpilastele 6 kaarti = 95kr)
• Anna teada soovitud kogus ja oma aadress (minu konto Swedbank 221011676480)
• Viimane aeg tellimust esitada on järgmine pühapäev 21.11, siis jõuavad kaardid veel õigel ajal kohale.
• Aga tee tellimus kohe nüüd, siis ei pea sa enam jõulukaartide pärast muretsema.:)

All on näidiseks nende poolt juba tehtud 12 erinevat kaarti ja järgmisel lehel paar pilti uuest koolist

.

PS. Olen nendega üsna palju kokku puutunud ning julgen öelda, et tegu on hea ettevõtmisega – raha läheb heasse kohta, ei lähe tee peal kaduma, ning lastele tohutult meeldib kaarte teha.

Tööle, tööle!

Oma esimestel nädalatel osalesin tööintervjuus välise värbamiskomisjoni liikmena. Kõlab ametlikult? Oligi.

Taustast. UPA üks filiaalidest värbas endale „Peer Educator Advisor’it“. Peer Educator on vabatahtlik, kes viib läbi harivaid koolitusi ühingutes, kuhu ta kuulub (kirik, kool, lasteaed vms).  „Advisori“ rolliks on neid koolitajaid toetada ja töökoht on samuti vabatahtlik. Poole töökoormuse kompensatsiooniks pakutakse kulude katteks 300kr kuus (selgus tagantjärgi).

Selle kogu eesmärk oli vähendada nepotismi, olles nõuandev organ värbamisotsuse tegijatele (selgus pärast vestlusi). Kogu koosnes lisaks mulle veel 2 inimestest - kolleeg Janet ja lähedal asuva med.punkti juht Clyde. Õnneks Clyde oli kursis kohaliku värbamispoliitikaga. 10 minutit pärast ametlikku algamisaja algust nuputasime tema juhtimisel,

Pole minu Uganda, st mis mulle ei väga ei meeldi, st vist pole suutnud harjuda

Sissejuhatuseks. Sipi saartel ööbisime telklaagris, mida pidas 50ndates Saksa paarikene ja kes on saarel olnud 15 aastat. Nad olid selles saare osas ainukesed, kui sinna viis veel ainult väike mägine jalgrada, Nüüd seal on teed, sadam ja ca 10 resort’i). Mees Wankorf (või midagi sarnast) ütles, et ta muidugi mõistab kohalikke ja kohalikku elu, aga mitte kunagi päriselt, sest ta on valge mees ja alati jääb valgeks meheks.  Ma ei tea, kas jõuan samasuguse tõdemuseni enda reisi lõpuks.

Mustus mind ei sega (polnud lihtsalt paremat pilti)

Aga päeva teema juurde - mis mulle väga ei meeldi?
Et mitte liiga kriitiline paista, siis ütlen koha ära, et see on minu tõlgendus ja et need on asjad, mis mulle hetkel on silma jäänud ja kindlasti ei saa siit üldistusi kogu Uganda kohta teha. Ning kindlasti ei ole kõik nii nagu paistab. Aga mulle ei meeldi väga:

Kitomba - külaelu

Kool mangopuu all. (Kitomba)

Jackie ja Andréa veedavad Ugandas kokku 6 kuud EVS’i (European Voluntary Service) eriprojekti „Gender Equality and Issues in Voluntary Work“ raames. Kuna tegemist on pastakast imetud projektiga, siis otsustasid nad veeta kuu aega külas nimega Kitomba. Käisin nendel nädalavahetusel külas. Siia on UPA rahadega ja vabatahtliku tööga ehitatud koolimaja ja maja ühele perele, kes valvab koolimaja üle ja teeb personalile süüa.

Loodan, et saan seda küla veel külastada nädala sees, et näha kuidas tunde läbi viiakse.

Aadule

Mimii

Tere Aadu. Minu nimi on Mimii. Nagu pildilt näed, olen üsna kõhna. Tõin hiljuti ilmale 4 poega. Guesthouse’s käin aeg-ajalt pügikasti kallal ja sohva peal lesimas – süüa siin ei pakuta, aga vähemalt on turvaline. Pojad harjusid ka selle kohaga täitsa ära, aga kuna nad kakisid tuppa, siis üsna pea visati nad välja. Vabatahtlikud hädaldasid ka selle üle,

On Minu Uganda

Kampala kesklinn. Veekanistrid.

„Kirjuta endast!“ öeldi. Mõtlesin kirja panna kõigepealt positiivsed emotsioonid. See pole kindlasti lõplik nimekiri, lihtsalt mis hetkel esimesena meelde tuli.

-      Eksootika. Siiamaani tunnen ja märkan seda.

-      Et mu töö annab võimaluse tutvuda erinevate ettevõtmistega. Ma ei saa öelda, et ma ennast kohalikuna tunnen, aga turistina kindlasti mitte.

Minu esimene miljon (jutt käib eek’idest)

Welcome to Estonia

Kõigepealt – vaadake, et te mu salajast äriideed ei levita või seda ise ära ei varasta.

Palju reisivatena olete ilmselt puutunud kokku tüütu tegevusega, kui lolli järjepidevusega peate inimestele seletama, mis asi on Eesti. Ja seda üha uuesti ja uuesti.


Enne Uganda reisi selgus, et mingit mõistlikuga kaaluga (ja sisuga) materjali EAS’ist ja muudest sellistest asutustest kaasa võtta pole (kõik olid muidu väga abivalmid). 

Vali!

Kaupluse personal ootab kliente

Ugandas algas valimiskampaania. Nüüd on ka teil võimalus oma hääl anda.

Nimelt lugusid, mida võiksin kirjutada on rohkem, kui korraga jõuan ette võtta. Siit tekkis mõte lasta teil välja valida teemad, millest järgmiseks juttu tuleb.

Pakun välja 10  pealkirja, teie aga andke kommentaaride kaudu oma eelistustest märku (pakkuda võib mõistagi ka hoopis kolmandaid ja neljandaid teemasid):

1. HIV/AIDS Ugandas
2. Telekomid
3. Local boyfriends
4. Elu patriarhaalses ühiskonnas
5. On minu Uganda
6. Pole minu Uganda
7. Minu esimene miljon (eek’ides)
8. Soolise võrdõiguslikkuse küsimused vabatahtlikus töös
9. Vabatahtliku eelarve
10. Esimene tüli
11. Kaubandusest

Lugemiseni!

Minu tööülesanded

Janet, kolleeg

Minu tööülesanded on siin väga paindlikud, st saan ise valida mida teha tahan.

Käisime juhi Sam’iga läbi teemad, mis on tema ootused, kus vabatahtliku panusest võiks kasu olla.

Valdkonnad on tema poolt, mina reastasin need prioriteetide järgi ja tegin igale ühele väikese tegevusplaani taha.

1.  Veebilehe värskendamine. Veebileht ise on olemas, aga sisu sisuliselt puudus, kui 2 pdf’i välja arvata. Panin selle nr1’ks, sest (a) ilma minu panuseta see edasi ei liiguks (b) veebileht on oluline tuluteenimise vahend UPA’le, st hea veebileht võib tähendada rohkem vabatahtlikke
2. Süsteemsus ja dokumentatsioon. Sam’i sõnul on see üks pudelikaelu. Pea-aegu aasta pole toimunud ühtegi staff’i koosolekut, vabatahtlikega igakuist kohtumist, vabatahtlike hindamisi (kus vaadatakse, et nii vabatahtlik kui tööandja MTÜ oleksid rahul), rääkimata tegevusaruannetest ja tööplaanidest.

Ssese Islands

Hotell Trust kalurikülas

Veetsime ühe nädalavahetuse Andrea ja Jacqueline´ga Ssese saarestiku kõige suuremal Buggala saarel (3h laevaga Entebbest), mis paikneb Victoria järves.

Saar on superilus, mistõttu viimasel ajal on tekkinud ka üsna palju turismindust. Õnneks hetkel viib saarele ainult 1 väikene praam päevas (mahutab 30 inimest), seega turiste polnud seekord väga palju. Meiega samal praamil (ega ka järgmise päeva praamil) polnud näiteks  ühtegi valget peale meie.

Veest võib saada bilharzia tõve, aga kuna kohalikud kinnitasid, et see oht on möödas, siis julgesime käia ka ujumas.

Sõitsime mootorratastega mööda saart ringi, külastasime ühte kohalikku ananassi istandust, tutvusime paari kalurikülaga ja võtsime lihtsalt vabalt.

Ööbisime kämpingus, mida pidas üks saksa paarikene, kes on saarel olnud aastast 1996.

Sipi Falls

Sipi Falls

Esimese nädalavahetuse reisi võtsime ette ca kuu tagasi. Sihtkohaks Sipi Falls, ca 6 tundi pealinnast  3 erineva transpordivahendiga, ning reisikaaslasteks Melina ja Andrés.  Koht on väga maaliline ja reisikaaslastega huvid kattusid.

Sipi
Laupäeval võtsime endale giidi (ilma giidita ei lubata matkama), kes viis meid 4 tunnisele jalgsimatkale ümbruskonna koskesid vaatama. Loodus on super ilus, aga lapsed on siin rikutud – kui mujal lihtsalt hüütakse ja lehvitatakse, siis Sipis nõudsid kõik lapsed, et „muzungu, gimme money, gimme something“.  Giid Moses oli väga tasemel, viis meid kokku kohaliku koduõlle kultuuriga  ja puha.

Uganda Pioneers’ Association (UPA)

Töölaager

UPA on loodud 1989. aastal 7 kohaliku noore poolt. Kogukonnas olid noored vähe esindatud ja sealt tuli mõte kaasata noori rohkem kogukonna tegemistesse.

UPA keskendub 2 põhitegevusele (1)  töölaagrite korraldamine ning (2) pikema-ajaliste vabatahtlike vahendamine (enamasti vahemikus 3 – 12 kuud).  Töölaagrid toimuvad igal kuul (suvel 2tk) ja pikema-ajalistele vabatahtlikele on pakkuda 30 erinevat töökohta/projekti.

Asano ja City View Nursery and Primary School

Sissejuhatuseks: ma arvan, et selle loo põhjal ei tohi teha üldistusi kogu Uganda kohta, kuna UPA vabatahtlikud puutuvad eelkõige kokku organisatsioonidega, kes ise pole tingimata kõige edukamad siin riigis.

City View Nursery and Primary School (vaade tänavalt).

Asano
 Asano (22, Tokyo) on peresotsioloogia tudeng, kes tahtis näha Aafrikat ja samas teha midagi, mitte lihtsalt reisida. City View on tema teine töökoht Ugandas. Ühel päeval hakkas üks kohalik naisterahvas temaga tänaval rääkima ja kutsus kooli õpetajaks – et nendel on 7 klassi, aga ainult 4 õpetajat.

Patience’i lahkumispidu

Patience oli meie majapidaja. Mineviku vormis sellepärast, et ta läks teise linna Jinjasse õppima ja hetkel otsitakse tema asemel uut inimest. Uue inimese otsingud alustati mõistagi 1,5 nädalat pärast Patience’i lahkumist.

Tema ülesandeks oli hoolitseda guesthouse puhtuse eest. Iga hommik käia üle ühiskondlikud ruumid, kord nädalas kõik ruumid, korraldada remontivajavate esemete parandamine jne jne.

Töö negatiivseks küljeks on see, et majapidaja peab elama ise guesthouses ja olema kohal iga päev. Töötasu on ka üsna sümboolne, 300kr/kuus.

Kivvulu slumm, Kampala

Kivvulu, Kampala

Brian

Käisime kohaliku Briani juhtimisel reedel tutvumas Kampala kesklinna ühe slummiga.

Itaallane Andrea tutvus Brianiga päev varem Kampala kesklinnas juhuslikult tänava peal juttu tehes. Lisaks meile oli kaasas Andrea projektikaaslane Jacqueline Hollandist.

Brian on ise pärit rikkast perekonnast. Isa oli edukas valitsuse ametnik, aga võimupöörete käigus kaotas oma positsiooni ja oma varanduse ning veidi aega hiljem ka oma elu. Briani ema, kes on koduperenaine ja tema 3 õde ja 2 venda jäid sugulaste hoolde. Kuna Brian neile eile meeldinud, sai temast tänavalaps ja  slummi elanik.

Vahejuhtum politseiga

Läksin teisipäeva õhtul üksi linna peale jalutama, et kinno Wall Streeti vaatama minna. Mõned tänavad olid sõjaväeautodega liikluseks suletud, aga inimestele takistusi ei tehtud. Mingi hetk pidasid 2 politseinikku mind kinni ja küsisid dokumente. Kuna mul midagi kaasas polnud, ütlesid nad, et nüüd on jaoskonda minek. Öö tuleb veeta arestimajas ja hommikul läheme koos minu dokumente otsima. Käimas on tähtis Ida-Aafrika arengukoostöö kohtumine ja samal ajal on turvakonverents kõrgete EU esindajatega. Mina olevat potentsiaalne terrorist. Pakkusin välja, et telligu mulle mootoratta takso aga see ei sobinud neile. Üks politseinik oli väga sõbralik, teine oli agressiivsem, aga viisakas.

Melina

Melina ja Ryan

Soomlanna Melina (24a) töötab Kawempe Youth Development Association’i (KYDA) heaks. Melina on oma tööga üsna rahul. Ta tunneb, et ta on omaks võetud ja tema ideid ja mõtteid kuulatakse.  Kerget rahulolematust tekitab vähene organiseeritus ja küsimused tegevuse mõtestatuse ja mõju kohta.

Melina on pärist Turust, kus ta on ametis linna sotsiaaltöötajana ja lisaks õpib ta Turu ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppes. Siinne vabatahtliku töö läheb arvesse tema õpingute kohustusliku praktika osana, mida ka kooli stipendium toetab (ta on ainuke enda kursuselt, kas on valinud praktika kohaks välismaa). Unistab kunagi oma nõustamispunkti avamisest.

Teised vabatahtlikud: Simone ja Bluesky

Täiendatud 21.11.2012

• 2010 aastal müüsin Bluesky heategevuslikke postkaarte oma sõpradele-tuttavatele, tänu kellele kogusime 168€. Selle raha eest sai ühele kooli hoonele katuse peale (vt siit pilte algse olukorra kohta). Bluesky soovib endale oma maja, kuna hetkel läheb iga kuu suur summa koolimaja rendi peale
• 2012 tegid Soome vabatahtlikud heategevusliku külmkapimagnetite müügi, millega koguti 1.020€. Selle raha eest saab 1 hoone krohvitud, aknad-uksed ette (sh aknad koos klaasidega!) ning elekter majja. Kuna hooneid on mitu (nii õppehooned kui ka ühiselamu), siis toimub täiendav heategevuslike jõulukinkide müük Eestis 2012! Osale!

----------
Algne postitus
Minu üheks tööülesandeks siin on kodulehe värskena hoidmine (teistest tööülesannetest kirjutan millalgi pikemalt). See sobib mulle väga hästi, sest niimoodi saan ma kõikide teiste vabatahtlike projekte külastada ja näen seeläbi võimalikult palju.

Ma ei oska hinnata kui huvipakkuv see võib olla, aga mõtlesin, et panen  ülesse iga vabatahtliku kohta väikese loo ja mõned pildid.

Tagasi kooli. Makerere University.

Makerere ülikool

Reedel läks kohe hommikul elekter ära. Et mitte niisama kontorisse munema jääda, palusin meie majapidajal Patience’l võtta mind endaga ülikooli kaasa. Kuna tuli välja, et ta ise õpib kaugõppes ja neil hetkel loenguid ei ole, andis ta mind oma sõbra Frida hoolde.

Makerere ülikool on Uganda vanim (1922) ja suurim (33.000 õpilast), kus õppinud mitmed endised ja praegused Uganda, Keenia, Kongo ja Tansaania presidendid. Hetkel räägitakse aga, et kvaliteet pole enam päris see ja paljud kohalikud eelistavad Keenia haridust. Kampus on oma suuruses igatahes muljetavaldav - 2 km mõlemas suunas.

Hipodroomil

Laupäeval käisime heategevuslikul Royal Ascot Goat Racing’ul. Tegemist olevat „Social Event of the Year“’iga. Auhinnad võitjatele olid päris suured. Kitsed ei olnud sellega kahjuks kursis ja lonkisid rahulikult oma ringid ära, vahepeal  muru nosides.

Kohalikud olid väga pidulikult riides.

Orientation

Vabatahtlike sissejuhatuse esimene päev sisaldab kahetunnist loengut (ühe päevaga rohkem ei jõua) ja vähe uut ja huvitavat. Põgusalt puudutatakse veebruaris saabuvaid presidendivalimisi. Kuna Muzeveni on pukis olnud 25 aastat uurin, et keda Janet (kohalik projektijuht) plaanib valida. Tuleb väga osavalt naeruga olukorrast välja vastates, et „it’s a secret.“

Mis teemadest on soovitav kohalikega juttu mitte teha? Esimese asjana tuuakse välja homoseksuaalsus (välja arvatud siis, kui keegi tahab sinuga ise sellest rääkida). Meeldib Janeti hoiak, et kõikidest asjadest võib rääkida, aga kõiki teemasid ei tasu lihtsalt ise algatada.

Uurin Janetilt välja, et kas kohalikud söövad lõunat kodus või väljas ja kui ta vastab, et väljas, pressin talt välja lubaduse meid täna lõunale viia. Ta on nõus, kui ta meie eest maksma ei pea. Söögikohta kohale jõudes ta ei söö (tellib ainult Fanta), kuigi enne ütles, et on näljane. Mõtlen, et miks, aga ei hakka pinnima.

Öömajast

Minu öömaja (Guesthouse) ja kontor, kus tööle hakkan, paiknevad ühes hoones, Kampala kesklinnast 12km kaugusel (vasakpoolne uks on kontor, parempoolne Guesthouse). Kuigi asukohta loetakse vist ka veel linnaks jätab ta pigem küla mulje. Polegi nii lähedal tööle varem elanudki. Vaata Guesthouse'i ja UPA personali pilte lisaks veel siit.

Guesthouse’s ööbivad ainult vabatahtlikud, keda hetkel on koos minuga 6 (Hollandist Simone, soomlane Melina, 2 jaapanlannat Yuka ja Asano, kohalik Patience, kes täidab veerand kohaga ka majahoidja kohustusi, ning minu toakaaslane Andrés Mehhikost.

Kohal!

Tükk aega pole sellist ebakindlust tundnud, mis viimastel ärasõiduhetkedel ligi hiilis ja mis püsis kuni hetkeni, kui nägin Entebbe lennujaamas silti Mr.Jueri Saarma.

 

Kui lennuk maanduma hakkas ja hakkasin selgemini nägema ümbritsevat maastikku tundsin, et siin on piisavalt eksootikat - see koht sobib mulle.

Vastas oli muidugi 2 inimest – 1 autojuht ja 1 vastuvõtja. Kuna ummikute tõttu võttis kohalejõudmine 3 tundi aega, siis minu vastuvõtja teatas, et lükkame „Orientation day“ homsesse. Tööga võib alustada neljapäeval, reedel või esmaspäeval. 

Teele!

Seljakott sai päris raske, paljuski tänu erinevatele lahkumiskingitustele.

Kõike siiski ei õnnestunud kaasa võtta. Maha jäid muuhulgas 3 purki, mille sain Jassilt ja Laurilt (koostöös Tallinna Loomaaiaga).

Kommentaarid ka asjaosalistelt.
Lauri: Minä olin manageri. Teatavasti manager käsi sitaseks ei tee :)
Jass:  1961 aastal tegi itaalia kunstnik Piero Manzoni 90 väikest konservi, millele kleepis sildid "Merda d'artista" ehk "kunstniku sitt". Konservid müüdi kaalu järgi kulla hinnaga. Konservid on praegugi pööraselt hinnas.

Samal aasta 1961 sündis Eesti üks kuulsamaid kunstnike Jaan Toomik, kes võttis vaevaks pea 30 aastat hiljem ka purki häda teha ja luua teos «...16. mai -31. mai 1992...» . Purgid olid asetatud enam-vähem ringikujuliselt ning igayhe kohale oli asetatud vastava päeva söögisedel.

Neil kahel kunstiajaloolisel sündmusel aga ei ole nende 3 purgiga mingit seost. Elevant, Aafrika jõesiga nimega Apelsin ning shimpans Tallinna loomaaiast võiksid märkida jõudu, visadust ja tarkust, mida sul Aafrikas ehk tarvis läheb ja ka tagasi koju naastes. Loomi endid sulle mõistetavatel põhjustel tuua ei saanud.

Või siis olid kingituseks hoopis klaasist purgid, mis pakuvad kaitset Aafrikas juhtuda võiva sita eest. Olgu sees siis suur, tüütu või ülevalt langev. Otsusta ise kumb või mitte kumbgi või mõlemad me tegelik soov oli/on.

PS. Orgaaniline kraam pidavat talitajate sõnul olema hinnaline taimeväetis, mida loomaaiast kogumas käiakse. Talitajad olid ääretult sõbralikud ja abivalmis ja tavaliselt oma kasvandike suurimad fännid.

http://en.wikipedia.org/wiki/Jaan_Toomik
http://en.wikipedia.org/wiki/Piero_Manzoni
http://en.wikipedia.org/wiki/Artist's_Shit
http://www.pieromanzoni.org/EN/index_en.htm