Kohvik Ugandasse (Järjejutt „Väljakutse. Osa 2“)

Siit sai kõik alguse. Õhtsöök Blueskye laste poolt.

Kuna kohviku teema pakub huvi ka inimestele, kes mind ei tunne, siis lisan siia minu kontaktid - võtke küsimuste korral julgelt ühendust. Jüri Saarma, jyrisaarma@gmail.com, + 372 51 30663. Kui tahad linkida sellele loole, kasuta lühikest otseteed http://tinyurl.com/64lwslq.
---
Plaan on käivitada sotsiaalse ärina väikene 25 kohaga kohvik-restoran, kus töötajatest 70% on erivajadustega noored.

Ugandas on suur lahendamata mure, mis saab erivajadustega noortest pärast kooli lõpetamist. Mõned üksikud jätkavad õpinguid, mõned üksikud saavad tööd, aga enamusel väljund puudub. Kohvik pakuks neile hüppelaua, kus saada kätte esimene töökogemus, ning kust edasi liikuda juba mõne tavalise töö peale.

Detailsemat kontseptsiooni kirjeldust ja äriplaani vaata siit, all olulisem info. 

• Oleme selle väljatöötanud koostöös Godwin Kawarraga (Blueskye erivajadustega laste kooli omanik, juht ja õpetaja) ja Sam Okiringiga (Kampala School for the Physically Handicapped õppe-ala juhataja asetäitja). 
• Pärast piisava stardikapitali kogumist on plaan esimese sammuna leida 1 kogemustega Lääne vabatahtlik, kes 9-12 kuu jooksul vastutab kohviku käivitamise eest, leiab kohalike partneritega abiga ruumid ja kohaliku juhi ning tagab selle, et koht vastaks turistide ootustele ning äri ise ja asjaajamine vastaks Lääne äri standarditele (läbipaistvus jne).
• Vabatahtlik töötaks ilma tasuta, mina organiseerin tasuta majutuse UPA külalistemajas.
• Põhimõtted milles oleme kokku leppinud
• Alustada tuleb väikselt
• Kulud tuleb hoida ülimadalad (mitte lihtsalt madalad)
• Kliendid peavad eelistama seda kohta kvaliteedi ja mõnusa kogemuse pärast, mitte sümpaatiast
• Kohvik peab jõudma kasumisse 9 kuuga, st tulud ületavad kõik väljaminekud
• Eestvedajad (va kohalik juht) palka ja kulude kompensatsiooni ei võta (vähemalt mitte enne, kui koht on kasumis)
• Kasumit välja ei võeta, seda kasutatakse koha arendamiseks ja järgmise koha avamiseks

Juriidikast

Ettevõtlusvormiks on Company Limited by Guarantee, mis on sarnane MTÜ’le. Osakuid ei ole ning ühingu asutajad (kelleks oleme mina, Sam, Godwin ja tõenäoliselt Kampala Schooli rektor Joy Mwesigwa) määravad nõukogu, läbi kelle toimub ühingu juhtimine. Nõukogu koosneks samadest inimestest , välja arvatud mina, kuna see nõuaks tohutut keerulist asjaajamist (töölubade taotlemist jne) ning lisaks üks Ugandas elav tugeva ärilise mõtlemisega hollandlasest MTÜ IC Uganda juht.

Eelarvest

Kasutades kohalike ala ettevõtjate abi oleme koostanud eelarve, mille mahuks on ca 100.000 kr (6.400€), mis sisaldab alginvesteeringut ja 6 kuu fikseeritud kulusid (palgad, kommunaalid, üür). Vesteldes teiste ala ettevõtjatega seadsime stardikapitali sihiks 150.000kr (9.600€), mis kataks ära 9 kuud (või 20% kulutusi, mida me ei oska hetkel ette näha). Hetkel on koos juba  41% ehk 3.910€ (62.000kr).

Kuidas mõte alguse sai

Kõik sai alguse sellest, kui Godwin kutsus vabatahtlikud enne kooli jõuluvaheaega külla ja tema õpilased valmistasid meile õhtusöögi, mille kohta kõik vabatahtlikud ütlesid, et see on parim toit, mida seni on Ugandas pakutud.

Järgmisel nädalal käisime vabatahtlikega külas Kampala Schoolis (educational visit’i korras) ja vaatasime, kui ägedaid asju nende õpilased teevad – riided, ehted, käekotid jm nahast esemed. Siis imestasime koos, et kuidas on võimalik, et nii võimekad noored tööd ei saa.

Mis tehtud

• Oleme kohtunud väga põhjalikult 3 ala ettevõtjaga (nii Ugandalaste kui Lääne omadega), kellega koos oleme äriplaani väljatöötanud
• Oleme saanud konsultatsiooni ühelt edukaimalt advokaadibüroolt Shonubi Musoke & Co (20+ aastat kogemust), kes on lubanud võtta asutamise ja vajalike lubade ajamise enda peale
• Oleme kohtunud Uganda Puuetega Noorte Liidu juhi Susan Kisitu’ga, kes on lubanud meie ettevõtmist nõuga ja turundusega toetada

Järgmised sammud

• Eestvedaja leidmine. Käimas on vabatahtliku leidmine (kuulutused Eesti kõikides interneti CV-keskkondades
• Fundraising, et stardikapital kokku saada. Olemas plaan annetuste kogumise jõulisemaks teostamiseks, aga asun seda elluviima pärast vabatahtliku leidmist.

Löö kaasa!

• Toeta rahaliselt. Tahaksin leida veel 10-15 inimest, kes aitaks stardikapitali kokku saada
• Saada mulle inimeste kontakte, kes sobiks vabatahtlikuks ja kellel oleks aeg elus midagi uut ette võtta (mõtte tutvustamise ja nö müügitöö võtaksin enda peale).
• Saada mulle inimeste/ettevõtete kontakte, kellel mingil põhjusel võiks olla huvi seda projekti toetada

Garantii

Well, mingit kindlat garantiid kahjuks ei ole. On täiesti võimalik, et see ettevõtmine ei osutu edukaks (või isegi ei käivitu), aga minu arust tasub see ise järgi proovida.

• Tagan selle, et ettevõtmine on läbipaistev, st plaanin avalikustada kõik kulutused ja panna käima regulaarse aruandluse
• Usaldan enda kogemuse põhjal Sam’i ja Goodwin’i ja ka vabatahtlike tagasiside on läbivalt olnud nendele väga kõrge (mis ei tähenda muidugi, et Aafrikas ei võiks üllatusi toimuda). Ühe lihtsa näitena – kui jõulukaartidest saadud raha Godwin’ile üle andsin, siis ta palus, et kas ma võiksin selle nende pangakontole otse kanda – et nemad on oma koolis otsustanud, et läbipaistvuse (ja parema juhitavuse) huvides toimuvad kõik tehingud, mis vähegi võimalik, läbi panga.
• Ma ei tee seda ettevõtmist kergekäeliselt. Ugandas on suhteliselt lihtne äriliselt õnnestuda (suurimaks takistuseks on siin kapital)
• Kui asi käima läheb, organiseerin toetajatele ühisreisi Ugandasse (igaüks maksab muidugi enda eest ise) – palju toredam on ju mitte lihtsalt turistina maailmas ringi uidata, vaid tutvuda millegagi, mille sünnile on ise kaasa aidanud:).

Kui Sul tekib küsse või mõtteid, kirjuta alla kommentaaridesse või otse mulle. Detailsemat kontseptsiooni kirjeldust ja äriplaani vaata siit.  

Korduma Kippuvad küsimused potentsiaalsetelt vabatahtlikelt

Kui suur eelarve peab vabatahtlikul olema? Kohapeal vajaminev isiklik eelarve sõltub isiklikust säästlikkusest ja sellest, kui palju on plaanis Ugandas ringi reisida. Vabatahtlike kuu eelarve (va. majutus) jääb vahemikku  150€kr – 450€ kuus (võrdluseks: riigi palgal olev õpetaja teenib 60€ kuus). Vabatahtliku töö omafinantseering ei ole ette nähtud sellepärast, et töö oleks lihtnevaid et ettevõtmise eelarve väiksena hoida:).

Milline on majutus? Majutus on UPA vabatahtlike külalistemajas, ca 40 minutit kesklinnast. Elekter on, jooksev leige vesi on. Elanikke majas korraga kuni 10, sõltuvalt elanike arvust peab olema valmis oma toa jagamiseks veel 1 vabatahtlikuga.Tingimused on väga lihtsad, aga suurte eelistega (koos teiste vabatahtlikega on lihtne vaba aega sisustada, ühiselt reise ette võtta, Luganda keelt õppida jne). Majas on majapidaja, kes hoolitseb üldise puhtuse eest.

Millal peaks alustama? Vabatahtlik võiks alustada kohe, samas saame aru, et ettevalmistus ja vana elu kokkupakkimine võtavad aegaJ. Ideaalne aeg oleks august-september, 2011.

Mis sammud enne minekut tuleb läbi käia? Nendes küsimustes (vaktsineerimised, viisad, mida kaasa võtta jne jne) aitab teid Jüri. 2 nädalat on ettevalmistuseks piisav.

Miks toetada Ugandat, kas pigem ei tasuks toetada Eestit? Pigem tasuks toetada mõlemat:). Minu nägemus on, et iga inimene saaks ise valida, millise ettevõtmise toetamine temale kõige paremini sobib. Kui sihtkohana peab kindlasti olema Eesti, on võimalus toetada Pärnus juba tegutsevat Anni Akadeemiat. Uganda kasuks räägib see, et (a) riik on kordades vaesem kui Eesti ja (b) väikese rahaga on võimalik rohkem korda saata - iga toetatava 1€ kohta on mõjutatave inimeste hulk suurem.

Miks selline projekt?

Vaata järjeloo eelmist lugu siit. Aga lühidalt – selle mõtteni jõudsime läbi juhuse. Minu arust on asi proovimist väärt, kuna sarnane sotsiaalne äri on Ugandas puud. Sotsiaalse äri mudel tagab, et pärast stardikapitali kokkusaamist majandab ettevõtmine ennast ise ära, st on jätkusuutlik ja ei vaja pidevaid toetusi.

Mingit uut ettevõtmist on mõtet alustada siis, kui konkreetne vajadus või võimalus on katmata. Muidu on efektiivsem toetada olemasolevat ettevõtmist, mitte uut kõrvale luua (Uganda üks pudelikaelu see, et enamus MTÜ’dest/firmadest on 2-naise/mehe ettevõtmised).

Teiste variantidena kaalusin veel haridusvaldkonda, kus oleks võimalik rohkem tegeleda juurpõhjustega. 3 asja jäi sõelale.

• Valida välja kool, kus on tõsine õpetajate (ja kvaliteedi) puudus ning maksta selle vabatahtliku Uganda majutus (et barjäär vabatahtlikuks tulla oleks võimalikult väike), miinimum eeldus, et kohal oleks terve õppeaasta. Kohviku stardikapitaliga võrdse kulutusega saaks seda pakkuda 17 õpetajale aastaks (või 5 õpetajale 3 aastaks). 
• Toetada läbi mõne tegutseva MTÜ vaeste laste õppemakse, kellel muidu jääks rahapuudusel kool pooleli. Kohviku stardikapitaliga võrdse kulutusega saaks seda pakkuda 120 lapsele aastaks (või 20 lapsele 6 aastaks).

Mõlema variandi miinuseks on, et need ei ole iseenesest jätkusuutlikud projektid (kui algne raha otsas, on tegevus läbi). Mingite muude lihtsalt materiaalsete toetuste tegemise välistasin, kuna asjade tasuta ära andmisel on pigem negatiivne mõju Ugandale (suurendab inimestes passiivsust ja sõltuvust, mis on juba oluline takistus riigis).

Kolmanda variandina kaalusin ühe (UK tegelase poolt loodud ja sealt juhtidu) organisatsiooni PEAS’i (Promoting Equality in African Schools) toetamise, mis on väga kõrgel (ja jätkusuutlikul) tasemel ettevõtmine. Kirjutan sellest kunagi pikemalt, aga lühidalt koguvad nad UK’st annetusi, millega käivitavad Ugandas Secondary School’i (nii kaugele jõuab praegusel hetkel 25% ugandalastest). Kooli kulud on 60% odavamad kui riigikoolidel, mistõttu nad võtavad väikest õppemaksu ja koolid on isemajandavad pärast 1a (paljud ka kohe algusest), kui ehituskulud välja arvata. Ettevõtmine oleks kindlasti toetamist väärt, aga neil on UK’s juba päris korralikud toetajad ja nende loomulik kasvutempo on väga tubli - see aasta avavad 3 kooli ja järgmine aasta 5 kooli (kuigi nad ise ütlevad, et kui oleks toetajaid, võiks neid avada rohkem.

Siit sai kõik alguse. Õhtsöök Blueskye laste poolt.

Tutvumine Kampala School'iga, ehete valmistamine (Kampala School for Physically Handicapped)

Tutvumine Kampala School'iga, ehete valmistamine (Kampala School for Physically Handicapped)

Let's speak business. Ettevõtjatega kohtumine (vasakul Sam, paremal Godwin).

Teiste kohvikute menüüd luuramas Sam'i ja Godwin'iga (mina olen kõige paremal).

Print this post